jaanuar 1, 2021 By TERVIS 0

Miks liigesed valu teevad? Ja mida ette võtta?

Põhjusi, miks liigesed valu tegema hakkavad, on mitmeid. Valu võib ilmneda pärast sportlikku pingutust, aga ka näiliselt täiesti tühjalt kohalt, näiteks hakkab kükist püsti tõustes põlv valutama ja arsti juures selgub, et inimene on saanud meniskirebendi.
+
Mida eakam on inimene, seda tõenäolisemad on liigeseprobleemid, sest liigesed kuluvad aastatega. Vanemad inimesed on traumadele vastuvõtlikumad. Noored taastuvad ka ülekoormusest kiiremini, aga vanema inimese liigesed ja organism tervikuna vajavad taastumiseks pikemat aega.
+
+
Seitset peamist liigesevalu põhjust on tutvustanud Kristina Traks ajakirjas Tervis Pluss:
+

1. Ülekoormus. Ülekoormusvigastuse võib saada liiga suure koormusega treenides, samuti sobimatute jalanõude, valede treeninguvõtete, liiga üksluise treeningu või ka ekstreemse toitumisega. Muidugi võivad vigastuse taga olla ka geneetiline eelsoodumus ja anatoomilised iseärasused. Kõhre ülekoormusvigastustest ligi kolmandik on põlvekedra ja reieluu vahelises liigeses. Ülekoormusvigastused on üldjuhul välditavad.

2. Ägedad vigastused ehk traumad, näiteks kukkumine või väänamine. Kõik liigesetraumad vajavad paranemiseks palju enam aega kui lihasevigastused. Kunagi saadud trauma võib aastaid või koguni terve elu endast aeg-ajalt märku anda. Kõhres puudub verevarustus ja seetõttu on selle taastumisvõime tagasihoidlik. Kui kõhres on juba midagi ära rikutud, siis 100-protsendiline taastumine on väga raske, et mitte öelda võimatu.

3. Süsteemsed sidekoehaigused ehk rahvakeeli liigesereuma. Tänapäeval esineb liigese klassikalisi reumaatilisi kahjustusi suhteliselt harva. Süsteemsed sidekoehaigused mõjutavad liigesekapslit, kus tekib põletik, mis omakorda aktiveerib liigesekõhre kahjustavad fermendid. Liiges on turses ja valulik ning need haigused võivad haarata kõigepealt just väikesi liigeseid (sõrmeliigesed).

4. Puukborrelioos. Selle haigusega satub organismi spetsiifiline nakkus, mis võib kahjustada liigeseid sarnaselt süsteemsete sidekoehaigustega.

5. Uudismoodustised ehk kasvajad. Kui mingi liigesepiirkond valutab, tuleb alati mõelda ka sellele variandile, eriti juhul, kui valuga kaasneb turse või on ebatavalises kohas märgata kühmukest.

6. Laste nn kasvuvalud. Lastel võivad liigesevalud tekkida kiire kasvu perioodil (12–15-aastaselt), kui nende füüsiline koormus on suur. Rahvakeeli nimetatakse seda nähtust kasvuvaluks, kuid tegelikult on tegemist kõhre ülekoormusvigastusega. Laste liigesed on palju koormustundlikumad ja eriti kiire kasvu perioodil tekib neil kergemini ülekoormusvigastus. Kui lapsel hakkavad liigesed valutama, on see märk valest koormusest.

7. Ülekaal ja passiivne elustiil. Passiivse elustiiliga inimestel tekivad probleemid, kui tuleb äkki rohkem liikuda, näiteks võetakse ette pikem rattasõit või matk. Nende tugiliikumisstruktuur pole pingutuseks valmis. On ka inimesi, kes keskealisena otsustavad hakata tõsisemalt spordiga tegelema. Siis on ülekoormusvigastuse oht väga suur.
+
Kuidas vältida?

Tuleb valida sobiv sportlik tegevus. Liigeste seisukohalt on parimad need alad, kus pole hüppeid ega järske pöördeid, vaid toimub dünaamiline liikumine – näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine.

Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse läheb kogu päevane liikumine – ka jalgsi poodiminek, aiatööd või muruniitmine.

Oluline on mitmekülgsus. Kui liigesed annavad tunda, on soovitatav võtta sügisest kevadeni D-vitamiini. Liigesed peavad ka puhkust saama.

 

Millal pöörduda arsti poole?

Kui liiges hakkab valutama, peaks mõtlema, mis võiks olla põhjus. Kas valu tekkis koormusega või n-ö tühjalt kohalt. Kas valu on tasapisi hullemaks läinud või ilmus korraga ja kiiresti? Kui valu on tekkinud järk-järgult pikema aja vältel, peaks nõu pidama arstiga. Kui valu tabas järsku seoses mingi tegevusega, on esimene soovitus anda liigesele puhkust. Võib kasutada ravigeele või panna peale külma. Kahe-kolme päevaga peaks olema näha, kas valu taandub. Kui valu ei kao, vaid suureneb ja liiges paistetab, peaks minema arsti juurde.


Liigese- ja lihasevalu puhul tasub eelistada geele ja kreeme

Valu leevendamiseks ja ära võtmiseks on kõige levinumad toimeained diklofenak ja ibuprofeen. Lisaks veel piroksikaam, ketoprofeen, naprokseen, ussimürk ja Türgi pipra tinktuur.

Proviisor ja Eesti Farmaatsia Seltsi president Triinu Entsik-Grünberg on eestinaine.ee lehel selgitanud, et sarnase toimega erinevates ravimivormides on patsiendil üsna raske orienteeruda ning lihtsamaks orienteerumiseks on vajalik väike ülevaade.

Lisaks valuvaigistavatele geelidele, salvidele ja kreemidele on veel soojendava või jahutava toimega ning verevarustust parandavad preparaadid.

Ägeda lihase- ja liigesevalu ning põletiku korral kasutatakse jahutava toimega geele. Jahutava toimega preparaadid võetakse appi ka igasuguste traumade korral (kuni 72 tundi pärast trauma saamist) ja tursete alandamiseks. Krooniliste valude korral, kui põletikke ei ole, ning lihasepingete ja -valude korral tuleks aga eelistada soojendavaid salve-kreeme, mis parandavad verevarustust. Need tuleks õrnalt sisse masseerida.

Kui vaadata kreemi, geeli ja salvi erinevusi, siis kõige parema imendumisega on geel. Kreemid ei jäta nahka rasvaseks nagu salvid, aga erinevalt geelist tuleb neid sisse hõõruda. Geel tuleb lihtsalt peale määrida, hõõruda seda ei tohi. Geel võib aga pikemaajalisel kasutamisel nahka kuivatada. Üldiselt sõltub valik ikkagi sellest, kas patsient ise eelistab kreemi, geeli või salvi. Ka valuvaigistavad plaastrid on head põletiku ja valu leevendajad ning neid on mugav kasutada, lihtne paigaldada ja neil on pikem toime (diklofenakiplaastril näiteks 12 tundi).

Tablettidest. Lihase- või liigesevalu puhul võiks esmaseks abinõuks olla siiski paikse ehk lokaalse toimega kreemid ja geelid. Kui toime pole tõesti piisav, tasub lisada põletiku- ja valuvastased tabletid. Raviefekt on parem, kui kasutada koos nii kreemi või geeli kui ka tablette. Paraku on tablettidel palju koos- ja kõrvaltoimeid – seda tuleb kindlasti arvesse võtta, kui tarvitada samal ajal ka teisi ravimeid, näiteks vererõhualandajaid.

Lihasevalu peamised põhjustajad on vigastus või trauma, sealhulgas väljaväänamised või venitused. Lihasevalu võib tekkida ka lihaste ülekoormuse või vale kasutamise tulemusel. Samuti võib põhjuseks olla halva rühi tõttu tekkinud lihasepinged. Ent lihasevalu võib olla tingitud ka viirusinfektsioonist või põletikust ja ka autoimmuun- või reumaatilistest haigustest.

Liigesevalu võivad põhjustada väga paljud haigused, nagu artroos (liigesekulumus), osteoporoos (luude hõrenemine), osteoartriit (ühe või mitme liigese põletik), reumatoidartriit (autoimmuunse tekkega hulgiliigesepõletik), podagra (ainevahetushäiretest tingitud liigesepõletik) jne. Samuti võib liigesevalu esineda tavalise viirushaiguse ja gripi korral.

Põletik on olemuselt organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on kahjustava teguri lokaliseerimine ja elimineerimine ning kahjustunud kudede taastamine ja parandamine. Põletiku põhjused on erinevad, näiteks infektsioonid (bakterid, seened, viirused), traumad, kudesid kahjustavad keemilised ained ja füüsilised tegurid (nt põletus) jt.


Allikas:

https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/91933659/miks-liigesed-valu-teevad-ja-mida-ette-votta