Miks liigesed valu teevad? Ja mida ette võtta?
1. Ülekoormus. Ülekoormusvigastuse võib saada liiga suure koormusega treenides, samuti sobimatute jalanõude, valede treeninguvõtete, liiga üksluise treeningu või ka ekstreemse toitumisega. Muidugi võivad vigastuse taga olla ka geneetiline eelsoodumus ja anatoomilised iseärasused. Kõhre ülekoormusvigastustest ligi kolmandik on põlvekedra ja reieluu vahelises liigeses. Ülekoormusvigastused on üldjuhul välditavad.
2. Ägedad vigastused ehk traumad, näiteks kukkumine või väänamine. Kõik liigesetraumad vajavad paranemiseks palju enam aega kui lihasevigastused. Kunagi saadud trauma võib aastaid või koguni terve elu endast aeg-ajalt märku anda. Kõhres puudub verevarustus ja seetõttu on selle taastumisvõime tagasihoidlik. Kui kõhres on juba midagi ära rikutud, siis 100-protsendiline taastumine on väga raske, et mitte öelda võimatu.
3. Süsteemsed sidekoehaigused ehk rahvakeeli liigesereuma. Tänapäeval esineb liigese klassikalisi reumaatilisi kahjustusi suhteliselt harva. Süsteemsed sidekoehaigused mõjutavad liigesekapslit, kus tekib põletik, mis omakorda aktiveerib liigesekõhre kahjustavad fermendid. Liiges on turses ja valulik ning need haigused võivad haarata kõigepealt just väikesi liigeseid (sõrmeliigesed).
4. Puukborrelioos. Selle haigusega satub organismi spetsiifiline nakkus, mis võib kahjustada liigeseid sarnaselt süsteemsete sidekoehaigustega.
5. Uudismoodustised ehk kasvajad. Kui mingi liigesepiirkond valutab, tuleb alati mõelda ka sellele variandile, eriti juhul, kui valuga kaasneb turse või on ebatavalises kohas märgata kühmukest.
6. Laste nn kasvuvalud. Lastel võivad liigesevalud tekkida kiire kasvu perioodil (12–15-aastaselt), kui nende füüsiline koormus on suur. Rahvakeeli nimetatakse seda nähtust kasvuvaluks, kuid tegelikult on tegemist kõhre ülekoormusvigastusega. Laste liigesed on palju koormustundlikumad ja eriti kiire kasvu perioodil tekib neil kergemini ülekoormusvigastus. Kui lapsel hakkavad liigesed valutama, on see märk valest koormusest.
Tuleb valida sobiv sportlik tegevus. Liigeste seisukohalt on parimad need alad, kus pole hüppeid ega järske pöördeid, vaid toimub dünaamiline liikumine – näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine.
Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse läheb kogu päevane liikumine – ka jalgsi poodiminek, aiatööd või muruniitmine.
Oluline on mitmekülgsus. Kui liigesed annavad tunda, on soovitatav võtta sügisest kevadeni D-vitamiini. Liigesed peavad ka puhkust saama.
Millal pöörduda arsti poole?
Kui liiges hakkab valutama, peaks mõtlema, mis võiks olla põhjus. Kas valu tekkis koormusega või n-ö tühjalt kohalt. Kas valu on tasapisi hullemaks läinud või ilmus korraga ja kiiresti? Kui valu on tekkinud järk-järgult pikema aja vältel, peaks nõu pidama arstiga. Kui valu tabas järsku seoses mingi tegevusega, on esimene soovitus anda liigesele puhkust. Võib kasutada ravigeele või panna peale külma. Kahe-kolme päevaga peaks olema näha, kas valu taandub. Kui valu ei kao, vaid suureneb ja liiges paistetab, peaks minema arsti juurde.