detsember 1, 2020 By TERVIS 0

Peedimahla kasulikkusest

Peedimahl on üks nendest ainetest, mille kohta räägitakse, et see parandavat treenitust treenimata.

Peedimahl on üks nendest ainetest, mille kohta räägitakse, et see parandavat treenitust treenimata.  Ehk siis midagi, mis võiks kuuluda alkeemia või Harry Potteri valdkonda. Ent erinevalt muudest linnalegendidest on peedimahla kohta räägitu täiesti tõsi ja isegi teaduslikult tõestatud.

Esimene vastav uuring publitseeriti 2009.a. “Journal of Applied Physiology” nimelises ajakirjas ning selle autoriteks oli terve hunnik tõsiseid teadlasi – Stephen J. Bailey, Paul Winyard, Anni Vanhatalo, Jamie R. Blackwell, Fred J. DiMenna, Daryl P. Wilkerson, Joanna Tarr, Nigel Benjamin ja Andrew M. Jones, võib olla tuleb mõni nimi tuttav ette?  Uuring viidi läbi Exteri ülikoolis Spordi- ja Terviseteaduse kateedri poolt.  Uuringu käigus jagati grupp inimesi kaheks – pooltele manustati iga päev kuue päeva jooksul pool liitrit peedimahla ning teine pool pidi leppima mustsõstrajoogiga.  Peedimahla positiivne mõju ilmnes juba neljandal päeval, mil seda võlunektarit tarbinud uuritavate vastupidavusvõime paranes 16% võrra. Vastupidavust (ja muid näitajaid) testiti veloergomeetri peal ja seal viidi siis läbi test, mis on täiesti võrreldav Eestiski tehtavatega, muudkui väntad ratast ning sul keeratakse kogu aeg masinale rohkem vatte peale ja kui sa enam ei jaksa tempot hoida, siis tõstad käed üles. Peale peedimahla manustamist jaksasid patsiendid siis 16% kauem puki peal ratast sõita.

Analoogiline test avaldati ka mõni aasta hiljem ning ka selle viisid läbi sisuliselt samad teadlased.  Testitavad olid küll teised kui eelmine kord. Tolle uuringu käigus uuriti milline on peedimahla optimaalne kogus ehk kui vähe peaks seda tarbima, et maksimaalne efekt kätte saada. Testi käigus pidid katsealused ära jooma 300, 600 või 1200 ml peedimahla enne hommikusöögi saamist. Testis kasutati küll mahlakontsentraati, mis oli nimetatud kogusega võrdväärne, s.t., tegelikkuses ei pidanud keegi ikkagi liitrti mahla endale sisse kallama.  Ent mõju oli sama. Tulemuseks oli see, et kõige parema efekti andis 600ml doos peedimahla.  Kel huvi võib Journal of Applied Physiology numbri üles otsida ja vastava artikli ka läbi lugeda ent hoiatan, lugemismaterjal on natuke keerulisem kui Nelli Teatajas.

Ent lühikokkuvõte siis sellest, mida peedimahl teeb. Nimelt, peedis sisalduvad anorgaanilised nitraadid muutuvad suus leiduvate bakterite mõjul nitrititeks, mis seedimisprotsessi käigus muutub omakorda gaasiliseks lämmastikoksiidiks. Nüüd tuleb oluline osa, too lämmastikoksiid aitab veresoontel laieneda ja lõdvestuda ja vähendab vererõhku (lisaks kõigele muule positiivsele, näiteks immunsüsteemi tugevnemisele).  Selle tulemusena väheneb lihaste hapnikuvajadus füüsilise pingutuse sooritamisel.  Mistõttu väsimustunne ei jõuagi kohale samal ajal kui varem aga alles 16% hiljem. Uurijate hinnangul väheneb katsetingimustes saavutatud 16% efekt võistlusel küll ca 1-2% peale ent olgem ausad – milline treening suudaks sinu maratoniaega nädalaga 2% võrra parandada? Ehk näiteks, kärpida neljast tunnist plaksti viis minutit. 


Allikas:

https://marathon100.com/uudised/vaata/peedimahla-kasulikkusest